Geopoliitilised sündmused ja häiritud naftatarne Lähis-Idast on fossiilkütuse haavatavuse toonud meie kütusetanklate tabloodele. Kui diisli hind on tänaseks ületanud 2 euro piiri liitri kohta, otsivad autojuhid viise kulude vähendamiseks. Samal ajal võtavad elektriautode juhid globaalsed halvad uudised naftaturul vastu rahulikumalt. Täna on elektriautoga sõitmine muutunud kaks korda odavamaks võrreldes diiselautoga.
Sõda Pärsia lahe riikides, naftatootmise piirangud ja laevanduse blokeerimine Hormuzi väinas on põhjustanud fossiilkütuste järsu kallinemise kogu maailmas. Kui bensiini hind Eestis on tõusnud sarnaselt nafta hinnaga, siis diisli hind ületas mõned päevad tagasi kõigi aegade Eesti rekordi.
Baltikumi suurima kiirlaadimisvõrgustiku Ignitis ON Eesti e-mobiilsuse juhi Aleksandr Lilišentsevi sõnul näitab praegune olukord, milline on reaalne kasu kui taastumatult energialt minna üle puhtale energiale.
“Elektriautode omanikud on fossiilkütuste maailmaturu kõikumiste suhtes palju vastupidavamad ja ei saa nii palju pihta praeguses kriisis. Balti riikides on Ignitisel rohkem kui 1800 laadimispunkti, millest kõik kasutavad 100% rohelist elektrienergiat, mis pärineb peamiselt päikese-, tuule- ja hüdroenergiast. Kuna see energia toodetakse meie Baltikumi piirkonnas taastuvatest allikatest, ei sõltu selle hind tuhandete kilomeetrite kaugusel toimuvatest geopoliitilistest kriisidest või laevateede blokeerimisest,“ ütleb Lilišentsev.
Märkimisväärne kokkuhoid aastas
Diisli kallinemise tõttu on diiselmootoriga sõiduki kasutamine muutunud kaks korda kallimaks võrreldes elektriauto sõidukuludega. 100 kilomeetri läbimine diiselautoga maksab keskmiselt umbes 14 eurot. Ainuüksi täis paagi tankimine võib praegu maksta kuni 20 eurot rohkem kui mõni kuu tagasi. Samal ajal maksab elektriauto laadimine avalikus kiirlaadimisvõrgus 100 kilomeetri läbimiseks poole vähem. Umbes 7 eurot, kui elektri kilovatt-tunni hind on 0,35 eurot. Arvestades, et keskmine juht sõidab aastas umbes 15 000 kilomeetrit, võiks diiselautolt elektriautole üle läinud juht praeguste hindade juures säästa üle 1000 euro aastas. Kui laadida elektriautot kodus öösel, mil elekter on kõige odavam, muutub hinnavahe veelgi suuremaks. Sõidukuludele lisaks on soodsamad ka hoolduskulud ja automaks.
Lilišentsevi sõnul võib selline olukord turul aidata Eesti elektriautode müüki kasvatada.
“Eestis on elektriautode arvu kasv olnud paraku aeglasem võrreldes Läti ja Leeduga. Selle üks põhjustest on toetusmeetmete puudumine eraisikutele Eestis, ent mida pikemalt kestab kriis Lähis-Idas, seda suurem on tõenäosus, et elektriauto ostu kaaluvad inimesed teevad ära valiku elektriauto kasuks ja me näeme peagi kiiremat kasvu ka Eesti elektriautode arvus,“ ütles Lilišentsev.
„Üks kasvu peamisi eeldusi on laadimisvõimsuse ja –kiiruse kasv. Kaasaegseid elektriautosi saab ülikiiretes laadimisjaamades laadida kümnelt %-lt 80%-ni vaid 20 minutiga. Sama aeg kuluks tanklas tassitäie kohvi joomiseks ja tualetis käimiseks. Ka autode hinnad langevad. Uute elektriautode keskmine hind Euroopa Liidus on langenud 4% (1800 €) võrra 42 700 euroni, mida on soodustanud väiksemate ja taskukohasemate mudelite turuletulek. Hinnalangus on tõstnud elektriautode turuosa 19%-ni uute autode müügis Euroopa Liidus ja Norras,” võtab Lilišentsev kokku olukorra turul.
Riikide transpordi ametite andmetel oli Eestis veebruari lõpu seisuga registreeritud 10903 täiselektrilist autot, Lätis on vastav number 15258 ja Leedus 25195.
