Elektriautode arv kogu Baltikumis kasvab. Kõige rohkem elektriautosid on Leedus. Leedu riikliku registri Regitra andmetel oli 2026. aasta 1. augusti seisuga riigis registreeritud üle 30 000 M1- ja N1-kategooria täiselektrilise sõiduki, mis on peaaegu veerandi võrra rohkem kui aasta alguses. Võrreldes Eestiga on elektriautode arv Leedus üle kahe korra suurem. 1. septembri seisuga 2026. aastal on Eesti Transpordi ameti andmetel Eestis registreeritud 12 878 elektriautot.
Jagame oma blogis ühte Leedu ettevõtte lugu, mis võiks olla eeskujuks ja inspiratsiooniks ka Eesti ettevõtetele, kellel on suurem autopark ja kes kaaluvad elektriautodele üleminekut.
Leedu liftide hooldusettevõte Kauno Liftai on juba elektrifitseerinud ligi kolmveerandi oma sõidukipargist. Kasutusel on 53 elektriautot, neist 32 on kerged tarbesõidukid. Otsust ei ajendanud soov kujundada ettevõtte kuvandit, vaid põhjalikud arvutused kogukulude kohta. Ettevõtte hinnangul on selliselt kavandatud elektrifitseerimine end majanduslikult ära tasunud.
Otsuse aluseks olid arvutused ja laadimistaristu
Kauno Liftai kasutab laadimisel oma ja avalikku taristut erinevatel eesmärkidel. Igapäevaseks laadimiseks kasutab ettevõte enda toodetud elektrit ning umbes 60 aeglast laadijat Kaunases, Vilniuses, Panevėžyses ja Alytuses. Kui energiat on vaja teel olles, kasutavad tehnikud avalikku Ignitis ON kiirlaadimisvõrgustikku.
Baltijos šalyseLaadimisvõrk
katab
90%
Soodustused
ettevõttele
Laadi Ignitis ON rakendus alla kohe nüüd!
Ettevõte arendas süsteemi järk-järgult. 2020. aastal paigaldasid nad 250 kW päikeseelektrijaama, mis toodab kogu ettevõtte tegevuseks vajaliku elektri ning 2021. aastal katsetas esimesi elektriautosid ja paigaldas esimesed laadijad.
„Ettevõtte jaoks on oluline hinnata mitte ainult elektriauto hinda, vaid kogu selle kasutusmudelit, kus igapäevaselt laaditakse ja kuidas akut teel olles laetakse. Kauno Liftai kogemus näitab, et oma ja avalik laadimistaristu ei asenda teineteist. Neid kombineerides saab kulusid paremini juhtida ja tagada tehnikute mobiilsuse,“ ütleb juhtiva elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku Ignitis ON juht Eimantas Balta.
Oluline on ka see, et Kauno Liftai elektriautod ei ole mõeldud juhtidele, vaid igapäevaseks tööks. Umbes 100 töötajaga ettevõte hooldab rohkem kui 3000 tõsteseadet ja osutab ööpäevaringset avariiteenust, mistõttu sõidavad tehnikud klientide juurde iga päev.
Kauno Liftai majanduse ja innovatsiooni direktori dr Andrius Guzavičiuse sõnul oli projektide õige järjekord võtmetähtsusega: tema hinnangul on investeeringute soodsad tasuvusnäitajad saavutatavad ainult siis, kui projekte viia ellu järjepidevalt ja omavahel koordineeritult.
Tasuvuse taga oli mitme teguri kombinatsioon
Enne autopargi laiendamist hindas ettevõte lisaks autode soetushinnale ka kõiki teisi rahavoogu mõjutavaid tegureid: energiakulusid, vanemate autode kütuse- ja remondikulusid, uute sõidukite liisingumakseid ning sel ajal kehtinud toetusi.
„Arvutused näitasid, et uued elektriautod ei suurendanud autopargile eraldatud rahavoogu, vaid mõnel juhul isegi vähendasid seda,“ ütleb A. Guzavičius.
Sellise tulemuse tõi mitme teguri kombinatsioon: ettevõtte enda toodetud madala omahinnaga elekter, soodsad liisingutingimused, tootjate allahindlused, sel ajal kehtinud maksusoodustused ja APVA toetus.
Seetõttu sõltub iga ettevõtte tulemus konkreetsetest tingimustest. Tegemist on finantsprojektiga, mille tasuvust tasub iga ettevõtte puhul eraldi arvutada.
Elektriautod panevad teooria iga päev proovile
Praeguses autopargis on ettevõttel 21 sõiduautot ja 32 kerget tarbesõidukit, lisaks umbes 20 sisepõlemismootoriga sõidukit, sealhulgas veoautod.
Elektriautode osakaalu suurendamisel tuli tehnikute tööplaanidesse arvestada ka laadimiseks kuluva ajaga. Eelistatakse aeglasemat laadimist ettevõtte baasides, kasutades ettevõtte enda toodetud elektrit.
„Kuna meil on oma odavam elekter, püüame kasutada oma aeglase laadimise laadijaid,“ ütleb A. Guzavičius.
Kui laadida on vaja teel olles, kasutavad tehnikud Ignitis ON laadijaid. Tema sõnul võtsid enamik töötajaid muutused positiivselt vastu.
„Soojemal aastaajal meil probleeme ei ole, kuid väga külmal talvel võib sõiduulatus väheneda poole võrra ja laadimine muutub aeglasemaks,“ lisab ta ausalt.
Seetõttu määratakse sõidukid töötajatele vastavalt tööülesannetele: kui päeva läbisõit ja marsruut võimaldavad laadimist usaldusväärselt planeerida, valitakse elektriauto. Piirkondades palju ringi sõitvatele tehnikutele jäetakse aga sisepõlemismootoriga sõidukid.
Osa neist, sealhulgas veoautod, hoiab ettevõte teadlikult alles ka tegevuse järjepidevuse tagamiseks. Avariiteenus peab jääma liikuvaks kõikides tingimustes.
Nõuanne neile, kes alles kaaluvad. Alustage numbritest
Keskmise suurusega ettevõtte jaoks, kes kaalub esimese 5–10 elektriauto soetamist, on see kogemus oluline mitte konkreetse tasuvusnäitaja, vaid eelkõige tegevuste järjekorra poolest.
Kõigepealt tasub hinnata marsruute ja seisuaegu, energia hinda ning laadimisvõimalusi. Seejärel tuleks autosid katsetada ettevõtte tegelikes töötingimustes, mitte üksnes proovisõitudel ning alles pärast nende sobivuses veendumist autoparki laiendada.
Ettevõtte hinnangul tõi lõpptulemuse just selline järjepidev lähenemine, mitte ühekordne otsus.
A. Guzavičius sõidab ise elektriautoga alates 2019. aastast. Ettevõtetele, kes veel kahtlevad, soovitab ta elektriautode kohta rohkem uurida ja mitte karta uusi lahendusi.
„Meie hinnangul on autode elektrifitseerimine tulevik. Eriti kui vaadata, mis toimub Hiina turul,“ ütleb ta.
Kauno Liftai kogemus näitab, et elektriautode tasuvust ei saa vaadata eraldi auto hinnast. See sõltub sellest, kuidas ettevõte autosid kasutab, kus neid laeb ja kui palju maksab energia. Oluline on läbi mõelda, millistel tingimustel tasuvad elektriautod ära just selles ettevõttes.
Vastuse leiab iga ettevõte oma arvutustest, kuid selle ettevõtte kogemus näitab, et tulemus võib olla soodsam, kui esmapilgul paistab.
