Kui fossiilkütuste hinnad kõiguvad kiiresti ja sõltuvad globaalsetest sündmustest, siis elektri hind on Eestis olnud viimastel aastatel märksa stabiilsem ja prognoositavam. Koos järjest parema laadimistaristu ning mõõdukas tempos kasvava kasutatud elektriautode turuga annab see paljudele autojuhtidele põhjuse kaaluda üleminekut elektriautole.
Baltijos šalyseLaadimisvõrk
katab
90%
Soodustused
ettevõttele
Laadi Ignitis ON rakendus alla kohe nüüd!
Numbrid räägivad üsna selget keelt. Keskmise elektriauto energiakulu jääb tavaliselt umbes 18–20 kWh juurde 100 kilomeetri kohta. Kui autot laadida kodus näiteks öise või fikseeritud hinnaga paketiga, võib 100 kilomeetri läbimine maksta ligikaudu 3,5 eurot. Sama vahemaa läbimine bensiiniautoga võib tänaste hindade juures maksta umbes 12–13 eurot ning diiselautoga samuti üle 11 euro. Vahe muutub eriti tuntavaks nende jaoks, kes sõidavad igapäevaselt rohkem.
Ka avalikke kiirlaadijaid kasutades jääb elektriautoga sõitmine sageli odavamaks kui fossiilkütusega liiklemine. Need juhid, kes kombineerivad kodust laadimist ja avalikku laadimisvõrku, võivad oma sõidukulud hoida kaks kuni neli korda väiksemad võrreldes sisepõlemismootoriga autodega.
Nafta ja kütuste hinnad sõltuvad geopoliitilistest pingetest, naftatootjate otsustest, transpordikuludest, maailmaturu kõikumistest ja valuutakurssidest. See tähendab, et hinnad võivad muutuda väga kiiresti ning autojuhid jäävad suuresti sõltuma rahvusvahelistest kriisidest ja poliitilistest otsustest.
Elektriturul on olukord Balti riikides viimastel aastatel muutunud prognoositavamaks. Selle üheks peamiseks põhjuseks on taastuvenergia ja salvestuslahenduste kasv. Baltikumis toodetakse järjest rohkem elektrit päikese- ja tuuleparkides. Suurem kohalik tootmine koos salvestusega ning võimalus vajadusel energiat importida aitavad vähendada hinnasurvet ning muudavad elektrihinna prognoositavamaks.
Elektriautode puhul ei ole enam ka laadimisvõrk selline probleem nagu mõned aastad tagasi. Eestis laieneb laadimistaristu kiiresti nii suuremate maanteede ääres kui ka linnades. Kiirlaadijaid lisandub pidevalt ning laadimisvõimalusi pakuvad ka kaubanduskeskused, hotellid ja kinnisvaraarendajad. Igapäevases kasutuses tähendab see, et enamik juhte saab oma tavapärased sõidud tehtud koduse laadimisega ning pikemate reiside puhul on kiirlaadijad lihtsamini kättesaadavad.
Oluliseks muutuseks, mida näeme, on kasutatud elektriautode turu kasv. Kui veel mõni aasta tagasi olid elektriautod paljude jaoks liiga kallid ja valik väike, siis nüüd on järelturul pakkumine märgatavalt suurenenud. See tähendab suuremat konkurentsi, taskukohasemaid hindu ning võimalust valida uuemate ja parema sõiduulatusega mudelite vahel. Elektriauto ei ole kallis nišitoode, mida näitab ka viimaste kuude transpordiameti statistika. Eestis on transpordiameti andmetel 1. mai 2026.a seisuga registreeritud 11525 elektriautot. 2026. aastal registreeriti Eestis jaanuarikuus 216, veebruaris 175, märtsis 303 ja aprillis juba 390 elektriautot, millest enam kui pooled olid kasutatud autod. Näiteks aprillis registreeritud 390st elektriautost olid kasutatud 59% (231 kasutatud autot) . Elektriautode registreerimiste tõus märtsis ja aprillis näitab, et kütuse kallinemine Lähis-Ida konflikti tõttu on mõjutanud elektriauto ostu kaaluvaid inimesi oma otsust kiiremini teoks tegema.
Kas elektriauto tasub Eestis ära? Kui vaatame vaikset kasvu, siis inimeste arv, kes arvab, et tasub, on tõusuteel. Paljude jaoks sõltub vastus aga eelkõige sõiduharjumustest. Kõige rohkem võidavad need, kes sõidavad iga päev pikemaid vahemaid ning saavad autot kodus laadida. Sellisel juhul võib igakuine kokkuhoid kütuselt olla märkimisväärne. Lisaks on elektriautodel sageli väiksemad hoolduskulud, kuna neil on vähem liikuvaid osi ning puuduvad näiteks õlivahetused ja mitmed muud tavapärased hooldustööd.
Kuigi elektriauto ostuhind võib endiselt olla kõrgem kui samaväärsel bensiini- või diiselautol, muudavad madalamad kasutuskulud, stabiilsem energiaturg, parem laadimistaristu ja kasvav järelturg elektriauto Eestis järjest atraktiivsemaks valikuks. Igal juhul tõus elektriautode arvus Eestis on vaikselt alanud.
