Frequently asked questions
Laadimisprotsess
Laadimispistikud
Euroopas kasutatakse nelja peamist laadimispistikut:
- Type 2 on peamine aeglase laadimise ühendus, mida kasutatakse kogu Euroopas.
- CCS (mida nimetatakse mõnikord ka Combo-2) on Euroopas peamine kiirlaadimise ühendus.
- CHAdeMO on ühendus, mida kasutatakse kiirlaadimisjaamades peamiselt vaid vanemate Jaapani elektriautode (nt Nissani või Mitsubishi) laadimiseks.
- Schuko on tavaline 230 V ühendus, mis on ette nähtud elektriauto laadimiseks kodusest pistikupesast.
Laadimisjaamad
Aeglase laadimise jaamade võimsus jääb vahemikku 3,7–22 kW. Kõik aeglase laadimise jaamad töötavad vahelduvvooluga (AC). Kõige sagedasemad jaamade konfiguratsioonid:
- 3,7 kW – 16 A
- 7,4 kW – 32 A
- 11 kW – 16 A
- 22 kW – 32 A
Kuni 7,4 kW võimsusega jaamad on ühefaasilised, alates 11 kW võimsusest kolmefaasilised.
Aeglase laadimise jaamad asuvad kohtades, kuhu jätate oma auto enamasti pikemaks ajaks: kontorite, hotellide, pikaajalise parkimise platside, vaba aja veetmise ja meelelahutuskeskuste ning raviasutuste juures.
Kiirlaadimisjaam võimaldab elektriauto aku täis laadida umbes 30–60 minutiga. Kiirlaadimisjaamades kasutatakse alalisvoolu (DC). Need on kas seinale kinnitatavad või põrandale paigaldatavad.
Kiirlaadimisjaamade võimsus algab 20 kW-st. Kõige sagedamini on kiirlaadimisjaama võimsus 50–60 kW. Laadimisjaamasid, mille võimsus on 150 kW ja enam, nimetatakse ülikiire laadimise jaamadeks (HPC).
Laadimiskiirus (või -võimsus) sõltub mitmest tegurist. Neist olulisemad on jaama võimsus ja maksimaalne laadimisvõimsus, mille elektriauto suudab vastu võtta. Maksimaalse laadimiskiiruse hindamisel arvestatakse nii jaama kui ka elektriauto maksimaalsete laadimisvõimsust.
Näiteks Hyundai Kona akut saab kiirlaadimisühenduse abil laadida maksimaalselt 77 kW võimsusega. Kui laadida seda 50 kW võimsusega laadimisjaamas, ei ületa auto maksimaalne laadimisvõimsus 50 kW, isegi kui elektriauto suudab vastu võtta suuremat võimsust. Autopoolse piirangu tõttu võib see elektriauto 350 kW laadimisjaamas saavutada maksimaalselt vaid 77 kW laadimisvõimsuse.
Elektriauto laadimisaeg sõltub kahest peamisest tegurist: jaama võimsusest ja maksimaalsest võimsusest, mille elektriauto suudab vastu võtta. Näiteks 40 kWh akuga Nissan Leafi laadimisvõimsuse ülempiir on 6,6 kW. Seetõttu ei ole oluline, kas laadimisjaama võimsus on 7 kW või 22 kW – Nissan Leaf ei suuda vastu võtta rohkem kui 6,6 kW. Aeglase laadimise jaamas saab see elektriauto täielikult laetud umbes 5–6 tunniga. Laadimisaeg arvutatakse järgmiselt: 40 kWh / 6,6 kW = 6 tundi.
Samuti tasub teada, et elektriautode laadimiskiirus ei ole kogu laadimisseansi jooksul ühtlane. Laadimise alguses ja lõpus piiratakse kiirust kunstlikult. Seepärast on elektriauto tegelik laadimisaeg alati veidi pikem kui deklareeritud maksimaalne aeg.
Ignitis ONi kiirlaadimisjaamad leiate kõige sagedamini toidupoodide, toitlustusasutuste, kaubanduskeskuste juurest, samuti põhimaanteede äärest – sealt, kus autojuhil on mugav laadimisjaama pääseda ja kus on vaja elektriautot kiiresti laadida.
Elektriauto laadimisaega saab kasutada lõunatamiseks, ostlemiseks, kohvipausiks või eine haaramiseks teel randa.
Elektriautot saab laadida kahte tüüpi laadijatega. Vahelduvvoolu (AC) laadijaid kasutatakse tavaliselt kodus, samas kui alalisvoolu (DC) laadijaid kasutatakse kõige sagedamini avalikes laadimisvõrkudes.
Elektriauto aku laadimiseks ja energia salvestamiseks kasutatakse alalisvoolu (DC). Et laadida elektriautot tavavõrgus, tuleb vahelduvvool muundada alalisvooluks. Pingemuundurid on väga rasked, kallid ja võtavad palju ruumi. Mida suurema võimsusega saab elektriautot laadida vahelduvvoolu (AC) võrgust, seda suurem muundur on sellesse paigaldatud. Suurima pingemuunduriga elektriauto on Renault Zoe (üks mudelitest). Seda elektriautot saab vahelduvvoolu võrgust laadida maksimaalse 43 kW võimsusega. Tootjad väldivad suure võimsusega muundurite kasutamist, kuna nende mass vähendab läbisõiduulatust, suurus võtab salongis ruumi ning need suurendavad elektriauto üldhinda. Populaarsel elektriautol Nissan Leaf on 6,6 kW võimsusega muundur ja Tesla Model 3-l 11 kW muundur.
Alalisvoolu (DC) jaamades liigub energia jaamast otse elektriauto akusse, muundurit kasutamata. Laadimine toimub palju kiiremini ja peaaegu energiakaota.
Nii aeglase kui ka kiirlaadimise jaamad võimaldavad üheaegselt laadida kahte elektriautot. Olemas on ka laadimisjaamu, mis suudavad korraga laadida kuni neli elektriautot.
Kui laadimisjaamas laetakse korraga kahte elektriautot, jaguneb jaama maksimaalne võimsus pooleks. Näiteks 150 kW kiirlaadimisjaamas saab iga samal ajal laetav elektriauto vaid umbes 50% jaama võimsusest.
Kuidas see toimib?
Elektriauto töötab elektrimootoriga (või mitme elektrimootoriga). Elektrienergia salvestatakse akudesse või muudesse salvestusseadmetesse. Hübriidautod (ingl plug-in hybrid electric vehicle, PHEV) on autod, millel on ühtaegu nii elektri- kui ka sisepõlemismootor. Täiselektriline ehk akutoitega auto (ingl battery electric vehicle, BEV) on sõiduk, mida töötan ainult elektrimootoriga. Selliste autode akud mahutavad rohkem kui hübriidautode omad.
Elektriauto on keskkonnasõbralik sõiduk, mis ei erita CO₂ heitmeid ja aitab vähendada õhusaastet. Neis kasutatakse liitiumioonakusid, mida saab ümber töödelda ja korduskasutada. Elektriautod liiguvad vaikselt ja aitavad seetõttu vähendada linnamüra. Elektriauto kasuks räägib ka soodne ülalpidamiskulu – selle igapäevane kasutamine on sisepõlemismootoriga autost lihtsam ja soodsam.
BEV (ingl battery electric vehicle) on 100% elektriauto. Täiselektriline ehk akutoitega auto kasutab ühte energiaallikat – elektrienergiat, mis laetakse elektrivõrgust elektriauto akusse.
PHEV (ingl plug-in hybrid electric vehicle) on elektrivõrgust laetav hübriidauto, millel on elektrimootor ja sisepõlemismootor. Hübriidautod on universaalsemad, kuid nende hooldus on keeruline ja kallis.
Elektriauto sõidukaugus sõltub suuresti aku mahutavusest, elektriauto efektiivsusest, suurusest ja massist, samuti sõidustiilist ja ilmastikutingimustest. Mida suurem on elektriauto aku ning mida väiksem on takistustegur ja mass, seda rohkem kilomeetreid suudab see ühe laadimisega läbida.
Näiteid eri elektriautomudelite sõidukauguse kohta leiate elektriautode andmebaasist.
See sõltub elektriauto mootori võimsusest, sõidustiilist, ilmastikutingimustest ja temperatuurist. Välja saab tuua järgmised keskmised vahemikud:
- sõiduauto puhul umbes 20 kWh / 100 km;
- maasturi puhul umbes 30 kWh / 100 km;
- raskeveoki puhul umbes 1 kWh / 1 km.
Elektriautodes kasutatakse enamasti liitiumioonakusid. Nende tööiga ei sõltu suuremalt jaolt mitte laadimise tüübist (kiire või aeglane), vaid aku laadimisprofiilist. Akude pikaealisuse jaoks on väga oluline, et laadimise ajal ei laetaks neid täielikult (kuni 100%) täis ja et need ei tühjeneks täielikult.
Praegu saab Ignitis ONi laadimisjaamades elektriauto laadimist alustada 2 viisil:
- mobiilirakendusega – ühendage laadija elektriautoga ja aktiveerige rakenduses laadimisseanss;
- RFID-võtmega – ühendage laadija elektriautoga ning laadimise käivitamiseks asetage RFID-võti RFID-lugeri juurde ja valige sobiv pistik.
Tulevikus saab laadimist alustada ka muul viisil: maksekaardiga maksekaardilugeri kaudu, mis asub laadimisjaama kõrval või küljes, QR-koodi skannimisega või automaatselt, ühendades lihtsalt laaduri elektriautoga (ingl autocharge).
Ignitis ONi abiliin töötab 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Siin töötavad klienditeenindusspetsialistid annavad nõu elektriauto laadimise, rakenduse kasutamise, jaamade töö kohta ja muudes seotud küsimustes. Valdav osa kõigist klientidel tekkivatest küsimustest ja kõige sagedamini esinevad probleemid lahendatakse kaugteel. Nõu ja abi antakse leedu ja inglise keeles.
