Küsimus, kui kaugele saab ühe laadimisega sõita, on oluline igaühele, kes valib uut elektriautot. Tootjad märgivad maksimaalse sõiduulatuse WLTP-standardi alusel. See on oluline näitaja, kuid tasub arvestada, et tegelikes sõiduoludes võib tulemus sellest erineda. Miks see nii on? Kas WLTP-näitaja on ebatäpne?
WLTP – rahvusvaheline standard
Eri tootjate elektriautode sõiduulatuse võrdlemiseks on vaja ühtset mõõtmissüsteemi. Just selleks loodigi WLTP (Worldwide Harmonised Light Vehicles Test Procedure) – rahvusvaheline kergsõidukite katsestandard. Selle abil määratakse kindlaks elektriauto energiakulu ja sõiduulatus.
Laborikatsed
WLTP-näitaja määramisel katsetatakse elektriautode mudeleid laboris ühesugustes tingimustes. Katse ajal kasutatakse spetsiaalset dünamomeetrit, mis imiteerib teel sõitmist.
WLTP-katses imiteeritakse eri kiirustel erinevaid liiklusolusid:
- linnaliiklus,
- äärelinnasõit,
- maanteesõit,
- kiirteesõit.
Kõigi elektriautode WLTP-katsed tehakse kontrollitud temperatuuril ja standardtingimustes. Kogu katsetsükkel kestab umbes 30 minutit ja selle vältel läbitakse virtuaalselt rohkem kui 20 kilomeetrit. Mõõdetud energiakulu põhjal arvutatakse välja maksimaalne sõiduulatus ühe laadimisega.
Standarditud WLTP-katse tulemus annab hea aluse eri elektriautomudelite objektiivseks võrdlemiseks.
Tegelikes oludes on sõiduulatus teistsugune
Igapäevased sõiduolud ei ole peaaegu kunagi samasugused kui laboris. Elektriauto energiakulu mõjutavad paljud tegurid.
Õhutemperatuur
See, kui kaugele sama energiakogusega jõuad, ei sõltu üksnes elektriauto mudelist, vaid ka ilmastikutingimustest. Talvine sõiduulatus võib suviste sõitudega võrreldes märgatavalt kahaneda. Külma ilmaga kulub arvestatav osa energiast aku ja salongi soojendamiseks, mistõttu võib sõiduulatus väheneda.
Soojal aastaajal saab elektriautoga tavaliselt sõita oluliselt kaugemale, kuid energiakulu võib taas kasvada väga kuumadel päevadel, mil kliimaseade töötab täisvõimsusel.
Sõidukiirus
Mida kiiremini sõidad, seda suurem on õhutakistus. Seetõttu kulutab elektriauto kiirteel märkimisväärselt rohkem energiat kui linnaliikluses.
Erinevalt sisepõlemismootoriga autodest on elektriautod üldjuhul ökonoomsemad just linnas, mitte kiirteel.
Sõidustiil
See, kui kaugele täislaetud akuga jõuad, ei sõltu üksnes elektriauto mudelist, vaid ka sinu enda sõidustiilist. Sujuvalt sõites ja regeneratiivset pidurdamist kasutades läbid ühe laadimisega tunduvalt rohkem kilomeetreid. Seevastu agressiivne sõidumaneer, järsud kiirendused ja äkilised möödasõidud kasvatavad energiakulu märgatavalt.
Marsruut
WLTP-katsete käigus jäljendatakse küll sõitu eri teetüüpidel, kuid reaalses liikluses on olud palju mitmekesisemad. Sõiduulatus võib lüheneda näiteks mägisel maastikul, pikkadel tõusudel, tugeva vastutuulega või kehval teekattel sõites.
Lisakoormus ja -varustus
Kaassõitjad ja täis pagasiruum suurendavad auto kaalu ja energiakulu. Energiakulu kasvab veelgi, kui autole on paigaldatud katuseboks või rattahoidikule kinnitatud jalgrattad: sel juhul lisandub suuremale massile ka tuntav õhutakistus.
Kuidas WLTP-näitajasse suhtuda?
Kui ühe laadimisega saavutatavat tegelikku sõiduulatust mõjutab nii palju tegureid, mis mõte on siis üldse WLTP-d vaadata? Tegelikult ei tasugi WLTP-näitajat võtta täpse prognoosina selle kohta, mitu kilomeetrit täislaetud akuga igapäevaselt läbida saad.
Standarditud WLTP-näitaja on aga väga oluline eri elektriautode objektiivsel võrdlemisel. Näiteks suudab Proace City Electric 2025 WLTP kohaselt ühe laadimisega läbida umbes 330 km, samas kui BMW iX3 Neue Klasse suudab läbida kuni 800 km. Ka tegelikes oludes on nende mudelite sõiduulatus erinev – peaaegu alati jõuab teine auto tunduvalt kaugemale. Täpne vahe sõltub aga ilmastikutingimustest, sõidukiirusest, marsruudist ja sõiduharjumustest.
Millele tasub elektriautot valides tähelepanu pöörata?
Eri elektriautomudeleid kõrvutades ei tasu piirduda üksnes WLTP-näitajaga.
Igapäevases kasutuses on vähemalt sama olulised:
- energiakulu (kWh/100 km),
- aku mahutavus,
- laadimisvõimsus,
- kiirlaadimisvõimalused avalikus laadimisvõrgus.
Kõik need tegurid aitavad hinnata, kui mugav on elektriautot igapäevaselt kasutada.
Näiteks tiitli „Leedu aasta auto 2026“ pälvinud Mercedes-Benz CLA 250+ suudab WLTP kohaselt ühe laadimisega läbida kuni 792 km ja selle energiakulu jääb vahemikku 12–14 kWh/100 km. Kui sama mudelit katsetati karmimates oludes ligi −15 °C pakasega, kerkis energiakulu umbes 20 kWh/100 km.
Kilomeetrid pole kõige olulisem näitaja
WLTP on väga kasulik orientiir, kuid see ei peegelda kaugeltki kõiki igapäevaelu sõiduolusid. Nii nagu kütusekulu sisepõlemismootoriga autodel, sõltub ka elektriauto tegelik sõiduulatus paljudest eri teguritest.
Pikemaid sõite planeerides tasub arvestada mitte ainult tootja märgitud sõiduulatusega, vaid ka laadimistaristuga. Rakendusega Ignitis ON saad laadimispeatused hõlpsalt ette planeerida, kontrollida reaalajas vabade laadijate seisu ja valida mugavaima marsruudi – nii kulgevad ka pikemad vahemaad elektriautoga sujuvalt ja muretult.
